1920

Tartu rahulepingu sõlmimine 1920. aasta 2. veebruaril oli verinoore Eesti vabariigi jaoks pöördeline hetk: tuhandeid elusid nõudnud vabadussõda jäi selja taha ning algas oma riigi üles ehitamine. Pingeliste läbirääkimiste järel jõuti 2. veebruari esimestel tundidel nii kaugele, et leping sai allkirjad ning Nõukogude Liit tunnistas sellega Eesti piire ning loobus territoriaalsetest nõudmistest.

Jaan Poska juhitud Eesti delegatsiooni liikmena osales rahukõnelustel põhjalane Ants Piip (1884-1942). Hilisem riigivanem ja Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Piip oli oma hariduse saanud Peterburis. Juba vabadussõja vältel tegeles ta diplomaatiliste suhete loomisega ning sõjalise abi hankimisega Inglismaalt.

Pinevate läbirääkimiste kestel juhtus Piibuga ka veidi humoorikam lugu. Ühel päeval avastas ta, et kadunud on tema portfell, kus olid muu hulgas Eesti delegatsiooni koosolekute protokollid. Olukord ei läinud paremaks, kui selgus, et portfell ongi venelaste käes: Piip oli selle koos Vene poole delegaadi Adolf Joffega sauna külastades maha unustanud. Delegatsioonide ühised saunakülastused olid läbirääkimiste ajal tavalised. Venelased käitusid aumehelikult ja tagastasid portfelli dokumentide ning musta pesuga lukustatult ning tundub, et läbirääkimiste tulemust see ei mõjutanud: loetud päevad hiljem sõlmiti rahuleping Eesti poolele küllaltki soodsatel tingimustel.

Vasakult: Ants Piip, kindral Jaan Soots, delegatsiooni juht Jaan Poska, Julius Seljamaa, Mait Püümann (Püümets)
Foto: Rahvusarhiiv

1919

Püha Platon (kodanikunimi Paul Kulbusch, 25. juuli 1869 – 14. jaanuar 1919) oli eesti õigeusu vaimulik ning Peterburi Vaimuliku Akadeemia aegadest ka EÜS Põhjala liige. Kulbusch oli Peterburi Eesti Õigeusu Vennaste Seltsi üks algatajaid ning aktiivne ka mitmetes teistes ühiskondlikes organisatsioonides.

Piiskop Platoni teenistuskäik vaimulikuna Eestis jäi väga keerulisse aega: üks okupatsioonivägi vahetus teisega ning võimude suhtumine religiooni oli kõike muud kui soosiv. Platoni südameasjaks oli Eesti õigeusu kogukond. Eestisse piiskopiks määratuna rändas ta hobuvankriga läbi enamuse Eesti õigeusu kogudusi, innustades kohalikku rahvast ning toetades Eesti iseolemist.

1919. aasta alguses võeti piiskop Platon enamlaste poolt vangi. 14. jaanuaril, vahetult enne linna vabastamist, surmati Platon koos kaheksateistkümne teise ohvriga Tartu Krediidikassa keldris. Piiskop Platon kuulutati esimese eestlasena 2000. aastal pühakuks.

Fotod: vasakul Püha Platon Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku ikoonil; paremal piiskop Platoni matus (allikas Rahvusarhiiv).

1918

Pildid on pärit Rahvusarhiivist.

Põhjala asutati Peterburis, kuid 1917. aasta revolutsioonide keerises sattusid paljud põhjalased Eestisse ning seltsi tegevust polnud Venemaal võimalik jätkata. Põhjala tegutses mõned kuud ka Tallinnas, kuni 1918. aasta veebruaris alanud Saksa okupatsioon seltsi põranda alla surus.

Põhjalased liikusid üle Eesti laiali ning saatuse tahtel sattus seitse aktiivset liiget Narva, kus nad moodustasid kolmeks kuuks Põhjala koondise. Iseseisvussõja puhkemine nõudis põhjalastelt täielikku pühendumist riigikaitsele, mistõttu seltsi tegevuseks ei jäänud aega. Narvas tegutsenud põhjalastest nimetati Richard Övel linna komandandiks, Voldemar Palitser politseiülemaks ja Heinrich Laretei kohaliku Kaitseliidu ülemaks. Selts kogus oma liikmetelt raha, millega toetati kümneid rindel viibivad põhjalasi.

Vabadussõja ajal Eesti riigis juhtivatel positsioonidel olnud põhjalastest väärib märkimist näiteks toonane Tallinna linnapea Aleksander Hellat, Eesti Panga esimene president Mihkel Pung, esimene riigisekretär Theodor Käärik, välisminister Ado Birk ja siseminister August Peet.

Fotod: Rahvusarhiiv