1922

Kuigi Vabadussõda oli lõppenud, ei olnud maailmasõja ja Venemaa revolutsioonide segadused veel lõplikult klaariks saanud. Eesti vabariigi esimestel aastatel liikus siin mitmeid kommuniste, kes Nõukogude Liidust tuge said ning püüdsid endiselt maailmarevolutsiooni läbi viia. 1922. aasta 3. mai hilisõhtul leidis oma lõpu kutseline revolutsionäär Viktor Kingissepp, kellest nõukogude propagandamasin hiljem kangelase vormis. Eelmisel ööl peeti Kingissepp kaitsepolitsei ja sõjaväe ühsioperatsiooni käigus oma konspiratiivkorteris kinni. Leiti lendlehti, dünamiiti ja kuulipilduja. Sõjaminister Soots mõistis Kingissepa surma, mahalaskmine toimus Ülemiste metsas ning kommunisti laip heideti merre.

Kingissepp õppis Peterburis ja esimese maailmasõja eelsetel aastatel lõikus tema tee paraku ka Põhjalaga. Koos teiste vasakpoolsetega kuulus ta Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi, mis oli Põhjala eelkäijaks. Peagi sattus ta aga teiste, rahvuslikult meelestatud liikmetega tugevasse vastuollu. Päädis see sellega, et Kingissepp kaebas võimudele. Kaebuse eest visati ta seltsist välja.

Foto: Rahvusarhiiv

1920

Tartu rahulepingu sõlmimine 1920. aasta 2. veebruaril oli verinoore Eesti vabariigi jaoks pöördeline hetk: tuhandeid elusid nõudnud vabadussõda jäi selja taha ning algas oma riigi üles ehitamine. Pingeliste läbirääkimiste järel jõuti 2. veebruari esimestel tundidel nii kaugele, et leping sai allkirjad ning Nõukogude Liit tunnistas sellega Eesti piire ning loobus territoriaalsetest nõudmistest.

Jaan Poska juhitud Eesti delegatsiooni liikmena osales rahukõnelustel põhjalane Ants Piip (1884-1942). Hilisem riigivanem ja Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Piip oli oma hariduse saanud Peterburis. Juba vabadussõja vältel tegeles ta diplomaatiliste suhete loomisega ning sõjalise abi hankimisega Inglismaalt.

Pinevate läbirääkimiste kestel juhtus Piibuga ka veidi humoorikam lugu. Ühel päeval avastas ta, et kadunud on tema portfell, kus olid muu hulgas Eesti delegatsiooni koosolekute protokollid. Olukord ei läinud paremaks, kui selgus, et portfell ongi venelaste käes: Piip oli selle koos Vene poole delegaadi Adolf Joffega sauna külastades maha unustanud. Delegatsioonide ühised saunakülastused olid läbirääkimiste ajal tavalised. Venelased käitusid aumehelikult ja tagastasid portfelli dokumentide ning musta pesuga lukustatult ning tundub, et läbirääkimiste tulemust see ei mõjutanud: loetud päevad hiljem sõlmiti rahuleping Eesti poolele küllaltki soodsatel tingimustel.

Vasakult: Ants Piip, kindral Jaan Soots, delegatsiooni juht Jaan Poska, Julius Seljamaa, Mait Püümann (Püümets)

Foto: Rahvusarhiiv