1922

Kuigi Vabadussõda oli lõppenud, ei olnud maailmasõja ja Venemaa revolutsioonide segadused veel lõplikult klaariks saanud. Eesti vabariigi esimestel aastatel liikus siin mitmeid kommuniste, kes Nõukogude Liidust tuge said ning püüdsid endiselt maailmarevolutsiooni läbi viia. 1922. aasta 3. mai hilisõhtul leidis oma lõpu kutseline revolutsionäär Viktor Kingissepp, kellest nõukogude propagandamasin hiljem kangelase vormis. Eelmisel ööl peeti Kingissepp kaitsepolitsei ja sõjaväe ühsioperatsiooni käigus oma konspiratiivkorteris kinni. Leiti lendlehti, dünamiiti ja kuulipilduja. Sõjaminister Soots mõistis Kingissepa surma, mahalaskmine toimus Ülemiste metsas ning kommunisti laip heideti merre.

Kingissepp õppis Peterburis ja esimese maailmasõja eelsetel aastatel lõikus tema tee paraku ka Põhjalaga. Koos teiste vasakpoolsetega kuulus ta Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi, mis oli Põhjala eelkäijaks. Peagi sattus ta aga teiste, rahvuslikult meelestatud liikmetega tugevasse vastuollu. Päädis see sellega, et Kingissepp kaebas võimudele. Kaebuse eest visati ta seltsist välja.

Foto: Rahvusarhiiv