1940 | Oma kodu Tallinnas

vil!! H. Arman (vasakul, 1936. aastal) ja O. Puuraid (1938. aastal).

Põhjalastel ei olnud Peterburis tegutsedes oma seltsikorterit. Alaliselt seltsile kuuluvaid ruume polnud ka esimestel Eestis tegutsemise kümnenditel. Koos käidi põhjalaste korterites, samuti teiste organisatsioonide ja koolide ruumides kui ka ajutiseks kasutamiseks üüritud pindadel.

Konkreetsemad sammud Põhjalale sobiva ja püsiva kodu soetamiseks astus Vilistlaskogu 1930. aastal. Loodi majaehitusfond, kuhu koguti vilistlastelt annetusi ning üheksa aastat hiljem õnnestuski Tallinnasse Roosikrantsi tänavale kinnistu osta.

Sama aasta sügisel alustati vilistlastest arhitektide Harald Armani ja Ott Puuraidi poolt koostatud projekti järgi ehitustöödega.

Need edenesid jõudsalt ning 1940. aasta novembriks loodeti viimistlus lõpetada ja Selts oma päriskoju kolida. Paraku toimusid samal aastal Eesti võimuladvikus radikaalsed muutused ning ENSV Rahvakomissaride Nõukogu komisjoni otsusega anti septembris Roosikrantsi tänava maja ENSV Kaubanduse rahvakomissariaadi kasutusse.

Roosikrantsi tänava seltsikorterisse kolisid põhjalased tagasi 2018. aastal.

Roosikrantsi 8b hoone põhiplaan

vil!! Armani ja Puuraidi fotod: Rahvusarhiiv

1924 | Riigipöördekatse nõuab põhjalase elu

1. detsember 1924. Kahetus
teoksil Tallinnas lippude vahetus.
Töörahva kommuuni tunast,
sini-must-valge vastu punast
pakub käputäis vetelaguseid
käratsevaid piiritaguseid.

Kaasa ei lähe tööline tark.

Balti vaksalis mõrvati põhjalane
teedeminister Kark.

vil! Kalju Lepik

Vasakul vil! Karl Kark, paremal tema hauakivi Tallinna Siselinna kalmistul.

1924. aasta 1. detsembri varahommikul, umbes kella viie ajal, äratasid tallinlasi üksikud paugud. Neile järgnes lühikene vaikus, siis algas korratu laskmine. Püssipaukude vahele kostus kuulipilduja mürinat. Eriti äge oli tulistamine Balti jaama ümber, Pikal tänaval ja ratsareservi juures Keldrimäel.

Rahu rikkusid NSV Liidust saadetud löökrühmlased ja põrandaalused eesti kommunistid, kelle eesmärgiks oli Eesti valitsus kukutada, haarata võim ja seejärel Punaarmee riigipöördeks appi kutsuda.

Esmalt saatis putšiste edu ja neil õnnestus hõivata riigivanema residents, Tallinna raudteejaamad, peapostkontor ja mõned väeosad. Õnneks ei kestnud mäss kaua ja see suruti veel samal päeval maha.

Siiski ei möödunud ülestõus inimohvriteta. Hukkus 21 inimest, nende seas teedeminister  ja Põhjala vilistlane Karl Kark.

Ministrit teavitati telefoni teel raudteejaamas toimuvast korratusest, misjärel ta sõitis olukorraga tutvuma. Kark langes jaama ees mässajate kuulist.

Peterburis inseneriks õppinud Kark oli üks EÜS Põhjala asutajatest.

1924. aasta 23. märtsil sai temast Friedrich Akeli valitsuse teedeminister. Tema lühikese ametiaja jooksul pandi näiteks alus raadioside korraldamisele Eestis ning elektrifitseeriti Tallinna-Pääsküla raudteeliin. Uuendatud liini avamise hetkel ei olnud elektriraudteed terves Baltikumis, Soomes ega ka Nõukogude Liidus.

Kark on maetud Tallinna Siselinna kalmistule.

Fotod: Rahvusarhiiv